Mardipäev - põlluviljakusele pühendatud meestepüha, santimas käisid enamasti mehed. Kuid tänapäeval käivad ka tüdrukud, kes end martideks riietavad.
Jooksmas/santimas käiaks 9.11, aga päeva tähistatakse 10.11.
Martide laul saadab nende tegevust, ning tants on sigivusmaagiline rituaal.
Mardid soovivad vilja- ja karjaõnne.
LAULUD
(teretuslaul)
Tere, tere perekene
marti, marti
Tere pereeidekene
marti, marti
Tere peretaadikene
marti, marti
Mardid käivad mööda maju,
toovad jää ning lumesadu;
jalgu lombis ei saa kasta,
aga nüüd saab liugu lasta,
liugu lasta üle luga.
Mardid toovad õnne puha!
(õnnistamine)
Mart viskab sisse seemneõnne,
Ahju ette eide õnne,
Taha nurka taadi õnne,
Nelja nurka neiu õnne,
Põrandale poisteõnne.
LUULETUSED
Mardisantide laul (Milvi Panga)
Kes ukse lahkelt lahti teeb,
sel kohe meele rõõmsaks teen.
Mart pole ahne, kiskuja,
mart lepib õunapoolega.
Küll pere õnned jutti aan
kui varbad-sõrmed soojaks saan.
Mardid pole marjulised
Mardid pole marjulised,
mardil kambris varjulisem.
Mart on tulnud üle raba,
mardid märjad üle naba.
Mart on ikka heldest heldem,
õnnistust saab ait ja kelder.
Mart toob rikkust toamaile,
lauda taha kadakaile.
Jagab jõukust tralli, sauna,
mis jääb üle - Mardi pauna.
KOMBED
Kõik sügisesed põllutööd pidid olema lõpetatud.
Villaga seotud tööd olid sellel päeval keelatud
Söögiks kasutati mardihane, küpsetati ka vorste ja verekäkke. Joogiks õlu.
Mardid kontrollisid, kas toad on korras, lapsed tunnevad kombeid ning oskavad ka lugeda.
Mardid lasid lastel ja pererahval ka mõistatusi arvata.
Lõpetamiseks lauldi ja tantsiti ning pererahvas andis alati martidele miskit kaasa tänutäheks nende soovide eest. Kes keeldus marte sisse laskmast, sai halva ende järgmiseks aastaks.
Mardipäeval ennustati ka ilma.
LUGEMIST
Kommentaarid
Postita kommentaar